Osalesime meiegi aktsioonis "Meri algab siit" ning puhastasime teisipäeval, 15. septembril Türi Kultuurimaja parklat suitsukonidest - väga ebameeldivast ja ohtlikust prahist. Kurb, et prügikasti kõrvalgi oli väga palju mahavisatud sodi, kõige rohkem ikka suitsukonisid. Liikusime mööda asfaltääri ja mõnel kohal sai pikalt kükitatud, nii tihedalt oli teeserv konide mustrist ääristatud. 35 minutiga sai meie kodulinn Türi puhtamaks, prügi leidis oma tee sinna, kuhu peaksid inimesed selle viskama. Aitäh, VII B!
0 Comments
KEAT - Kaitse End ja Aita Teist KEAT on programm, mis tutvustab kõigile kuuendikele, kuidas end kaitsta ja olla valmis teiste abistamiseks. Õppeaasta jooksul toimuvad pääste-, politsei-, esmaabiloengud ning kevaditi lõpetatakse tavaliselt mitmepäevase laagriga. Meil kõiki loenguid saada ei õnnestunud. Kevadise eriolukorra tõttu lükkus ka laager sügisesse ning maakonna koolivõistkonnad otsustati kokku kutsuda ühele KEAT-päevale. Meie kooli esindas 2 võistkonda ning võistluse kokkuvõttes saavutas meie klassi võistkond väärika II koha. Võidukas meeskonnas olid ANNABEL M:, ELISE, IRIS MARIA, KÄROLYN, ANNABEL N., BRENET, OSKAR ja OTT ARTUR. Kooli kogunedes andis huvijuht veel viimased üliolulised teadmised eesootavast, aga tegelikult ei teadnud keegi päris täpselt, mis hakkab toimuma. Ilm oli heitlik: paistis päikest, tuli vihma ja tuul mässas hoogsalt. Roosna-Alliku pargis põlispuude all tekkis vahepeal kõhe tunne, ent puud pakkusid samas ka kaitset vihmahoogude korral. Võistkond pidi läbima 14 punkti, kus ülesande soorituseks aega vaid 10 minutit. Ülesanded olid vaheldusrikkad, olulisteks märksõnadeks said koostöö, täpsus, leidlikkus ning muidugi teadmised. Pärast viie punkti läbimist oli meeskonnal vaim veel värske, keegi ei tundnud väsimust ja hoog tundus raugematu. Kõik andsid lühiintervjuu ja selles kõlas üldine positiivsus: "Tunne on hea ja olen rõõmus!". Üksteist toetati, valitses sõbralikkus ja huumor oli abimeheks - seega igati koostööks soodne meeleolu. Kõik said juurde uusi teadmisi, rikastav kogemus igatahes. Lõpuks kuulutati välja Järvamaa KEAT 2020 üldvõitja, kelleks osutus Roosna-Alliku Põhikooli meeskond. Kõik osavõtjad said loosiauhinna, koju mindi väikeste meenetega. Mõned päevad hiljem saabusid üldtulemused ning saime teada, et meie Türi I võistkond sai II koha. Väga tublid! Sel aastal oli kaks erineva raskusastmega põldu. Kui põhipõllu ülesannetega said peaaegu kõik hakkama (vaid mõnel rühmal jäi mõni punkt leidmata), siis vaid pooled klassist jõudsid teisele rajale. Võiduka meeskonna märksõnadeks oli koostöö ja kaardi oskuslik lugemine. Neil õnnestus esimene rada läbida 25 minutiga (maisilabürindi üldrekord on 24 min) ning teine, keerulisem rada läbida 44 minutiga. Asjaosaliste arvamused: Steven: "Mulle meeldis maisilabürindis, sest see oli hämaras. Oleks võinud olla pimedam ja kahju, et teisele rajale ei jõudnud. Kui seltskond on hea, siis on ka iga ekskursioon hea!" Elise: "Mulle pakkus rõõmu klassiga järjekordselt labürindis käimine. Me saime lõbusalt juttu rääkida, naerda ja üksteist ära kaotades hüüda. Mulle meeldib see, et iga aasta on uus labürint. Kunagi ei pea kartma, et olen seda juba teinud ning hakkab igav. Järgmisel aastal tahaksin veelgi pimedamas minna, siis on kindlasti palju naljakam ja lõbusam." Kärolyn: "Eilne õhtu oli väga tore ja meeldejääv, Labürint meeldis, ent oli päris raske. Loomad olid väga armsad, kahjuks teisele rajale ei jõudnud. Loodan, et järgmisel aastal leiame kõik punktid üles!" Mirjam: "Eilne õhtu oli väga tore ja sain uute klassikaaslastega tuttavamaks. Selline traditsioon on huvitav. Töötasime koos teise grupiga, et punkte üles leida ja sama tegime ka teises labürindis. See oli väga lõbus õhtu." Maribel: "Meeldis väga, sest saime üle pika aja klassiga koos olla. Maisipõllul oli lõbus seigelda ning punkte otsida. Teine põld, kuhu punkte polnud kaardile märgitud, oli raskem, me ei lednud midagi üles. Järgmisel korral võiksime minna veel hiljem, siis on pimedam ja huvitavam. Seekord taskulampe ei saanudki kasutada, sest oli liiga valge." Lisete: "Saime koos lõbusalt aega veeta. Meeldis, et tegime koostööd ning saime maisi süüa. Seal oli väga lõbus ning ootan kindlasti järgmist korda, kui saame juba natuke pimedamas minna." Iris Maria: "Väga tore, huvitav ja lõbus oli koos klassiga maisi sees ringi liikuda." Kristin: "Mulle väga meelds, et seekord oli kaks maisipõldu, kust punkte otsida." Annabel M.: "Meeldis väga klassikaaslastega aega veeta. Tegime koostööd teise grupiga, otsides üht punkti. Kuigi ei olnud nii hämar, kui ma lootsin, oli siiski väga lõbus." Tomi: "Pajusist on saanud meie iga-aastane traditsioon. Väga tore oli klassiga koos maisi sees seigelda. Natuke hämaram oleks võinud olla." Annabel N.: "Sel aastal meeldis mulle eriti see, et oli ka teine maisipõld. Seal oli küll kaart, kuid ei olnud sellele neid punkte märgistatud, mis oli minu arvates eriti huvitav." Romet: "Seal sai nalja ja oli keeruline rada." Markus: "Maisilabürindis mulle meeldis, et oli keeruline ja lõbus. See oli hea, et polnud väga pime, me poleks siis kõiki punkte üles leidnud." Ott Artur: "Lisaksin siia enda väikse loo. Kui ma läksin esimest korda labürinti, jooksin väga palju ja väsitasin end lihtsalt ära. Lõpu poole lausa lonkasin, sest paar päeva tagasi olin jalga vigastanud ning see jooksmine tegi valu hullemaks. Omapoolse panuse lisas ka kõhuvalu, mis nähtavasti pärines rämpstoidu söömisest... Läksime Oskariga koos 6. punkti otsima ja tee peal tulid vastu Steven ning Markus. Nad lahkelt suunasid meid otsitud punktini, meie tänasime ning soovisime õnne. Markus soovis meile naljana halba õnne. Need sõnad küll ei tähendanud meile palju, ent osutusid olulisemateks, kui arvata oskasime. Kuuenda punkti me tõepoolest leidsime ja olime rõõmsad ning suundusime 5. punkti otsingule. Ühel hetkel jõudsime ristmikuni ning valisime parema poole (nagu pärast selgus, oli see vale suund). Edasi liikudes hakkas hämarduma ja olime ilmselgelt eksinud, ei leidnud enam loogilist teed kaardi järgi ega osanud ka tuldud teed pidi tagasi mnna. Niisiis otsustasime liikuda otse. Tükk maad taas kõndinud sihitult, kadus ka lootus, väsisime ja tegime puhkepause. Püüdsime ka hääli tabada, et ehk on häälte suunas liikumine abiks, ent kuulsime vaid lehtede sahinat. Lõpuks silmasime platvormi ja jooksime rõõmsatena selleni, sealt õnnestus näha, kuspool on talu. Hakkasime tagasi liikuma, kuulsime juba ka hüüdvaid hääli. Rometi häält kuuldes tegime nii kiiresti, kui saime. Mind sellel hetkel enam valu ei huvitanud. Välja jõudes olime väga rõõmsad, meid oodati. Praegu mõtlen tagasi sellele hetkele, kui olime kahekesi labürindis ja mäletan, et see väljapääsu otsimise aeg tundus seal igavikuna..." Rõõm ühistegevusest oli kõigil suur, põllult kajasid vastu lõbusad hüüded. Meenutagu selleaastast maisilabürindis seiklemist Kärolyni tabatud hetk kell 20.04 (järgmisel aastal sel ajal peaks oldama stardis). Selliseid radu mööda me orienteerusimegi. Põhideviisiks kujunes: "Milleks minna otse, kui saab ringiga!" Tänu sellele nägime ka käimata radu, tutvusime metsa eripalgelisusega. Ülesandeks oli leida üles 7 punkti ning neis sooritada vastav ülesanne. Vajalik oli nii koostöö kui täpsus, loovus ja leidlikkus. Meie klassil ei tekkinud raskusi ühegi ülesandega. Luuletus pealkirjaga "Sport" valmis kiires koostöös: MEILE IKKA MEELDIB SPORT, VÕIDU KORRAL LAUAL TORT. VÄRSKES ÕHUS JOOSTA HEA, SELGINEBKI NII ME PEA. KAUGUST HÜPPAN, KÜKKE TEEN JA VEEL PALJU MUUDKI VEEL. KAASA TEISTELE ELAME, "ELAGU, SPORT!" HÜÜAME. Kuna päev oli välja reklaamitud spordipäevana, siis sportlik mängulisus andiski tooni, lihtsalt polnud sirgeid rajajooni. Jalutuskäik mööda erinevaid radu sai ühitatud ka maailmakoristuspäevaga. Nimelt 19. septembril toimub taas suur maailmakoristuspäev, ent seda võiks ju teha nii tihti kui võimalik. Kurvaks tegid metsaalused leiud, mis annavad märku hoolimatutest inimestest. Hea tunne, et saime metsa veidigi puhtamaks. Nii mõnegi orienteeruja võttis selline metsas kõndimine läbi, väike paus enne koduteed oli hea. Kui samme vaadata, võis neid olla umbes 20 000. Igati sportlik päev!
Kui meie läksime III kooliastmesse, sai uus koolimaja valmis... Sellest päevast koostasid kõik reportaaži, allpool mõned lugemiseks. Kõige lahedam tarkusepäev Mirjam Hiis Minu 1. september oli eriti põnev ja ootasin seda väga. See oli ka minu esimene aasta Türi Põhikoolis ja kõik oli tuliuus, ka koolimaja, mis tekitas kõigis palju elevust. Hommikul ärgates oli pea selge ja ergas, tundsin, kuidas külmavärin kehast läbi käis, kui mõtlesin uue klassiga kohtumisele. Õnneks ei olnud ma minnes üksi, sest minu väga hea sõbranna tuli samuti esimest aastat Türi Põhikooli ja sõitsime koos aktusele. Aktus toimus sel aastal uue kooli siseõues ja kõik oli rahvast täis, tundsin õhus rõõmu ja elevust. 1.klassi õpilased saatis oma kohtadele selle aasta 9.klass. Siis kõndis üks 6.klassi tüdruk mikrofoni juurde, laulis hümni ning selle saatel sammus Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid meie sekka. Väga uhke tunne oli. President pidas kõne ja seejärel jagas 1.klassi minejatele nende kõige esimesed aabitsad. Sõna said ka vallavanem ja kooli direktor. Pärast aktust toimus klassijuhatajatund, kus tutvusime klassikaaslastega ja rääkisime sellest, mis aasta toob. Peale seda said kõik jäätist ja tegime ka klassipildi. Koju sõites rääkisime sõbrannaga muljetest ning mõlemale väga meeldis meie uus klass. Kui lõpuks koju jõudsin, olin väsinud, aga tunne oli hea. President külastab uhket LED- tuledega kaetud koolimaja
Ott Artur Ollik 1. septembril käis Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Türi Põhikooli uues koolimajas lapsi õnnitlemas. Uut koolimaja kutsutakse Türil sajandi ehituseks ja invsteeringuks. Kõik türilased ootasid ehitise valmimist ja käisid selle ehitamist vaatamas. Eriti põnevaks läks, kui hakati proovima led-valgustust. Inimesed käisid õhtuti vaatamas valguse ilumängu uue spordihoone seinal. 1. septembri üllatuseks oli Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi osalemine. Algklasside muusikaõpetaja Tea Saare muusika saatel laulsid tema õde Tiina Kivimäe (töötab Paides inglise keele õpetajana), esimese klassi õpilane Loviise ja teise klassi õpilane Greete-Liis Leiste. Tean Greete-Liisi, sest ta on meie peretuttav. Esitasin talle mõned küsimused. Greete-Liis, kas sa ootasid 1. septembrit ja teise klassi minekut? „Natuke ootasin kooli algust ja 2. klassi minekut.” Kuidas sulle meie uus koolimaja meeldib? „Uus koolimaja meeldib väga. See on ilus ja suur.” Laulsid avaaktusel. Kas oli pisut hirmutav nii paljude inimeste ees esineda? „Oli hirmutav küll. Aga laul mulle meeldis ja siis laulsingi.” Kui kaua võttis aega laulu selgeks õppimine? „Kaks korda tegime koos proovi ja esimesel korral sain kohe laulu selgeks.” Kas meie president Kersti Kaljulaid tundus sulle sama energiline nagu televiisorist vaatades? „Jaa, tundus küll. Oli tore presidenti päriselt näha.” Oled ka nüüd ajalooline isik. Kas oskad ette kujutada ennast sama laulu esitamas Türi Põhikooli 1. septembri aktusel 50 aasta pärast? „Jah, see oleks äge!” Mul on üsna keeruline ette kujutada ennast 50 aasta pärast. Siiski loodan, et elan Türil ja saadan enda lapselapsi kooli. 16. aprillil olime taas ekraani vahendusel külalistunnis. Seekord keskendus Peaasi.ee e-nõustaja ja kliiniline psühholoog Ailen Suurtee teemale, kuidas aidata mures sõpra. Kuidas tunda ära, et sõber on hädas? Kuidas teda aidata nii, et sellest hoopis kahju ei tuleks? Milliseid märke tasub tähele panna, et ennetada suuremat probleemi? Neile ja paljudele teistelegi küsimustele saime vastuse. Kas me ka valmis oleme õigel ajal aitama?
(Tagasi kooli e-tunni link https://www.youtube.com/watch?v=LCSl3K8eoaA&feature=youtu.be) Tomi: "Mulle meeldis kuulata loengut, sest sain infot kuidas oma sõpra või sõpru aidata." Annabel M: "Mulle meeldis see loeng, sest ta rääkis väga põhjalikult ja arusaadavalt. Mulle meeldis, et ta vastas küsimustele ja võttis aega, et enda vastuseid põhjendada." Elise: "Loeng oli huvitav. Ma sain teada, mida teha ja kuidas küsida oma sõbralt, kas kõik on korras. Psühholoogi vastused küsimustele olid väga huvitavad." Lisete: "Mulle väga meeldis. Sain rohkem huvitavat infot, kuidas mures sõpra aidata. Kindlasti oli see loeng kasuks ja olen nüüd natuke targem." Kärolyn: "Mulle meeldis see loeng, see oli väga õpetlik. Ta rääkis väga põhjalikult ja huvitavalt. Tore oli kuulata küsimuste vastuseid." Steven: "See loeng oli tore ja õpetlik ja psühholoog rääkis nii põhjalikult kõigest ja küsimused olid huvitavad." Kirke: "Tore loeng, mis haris mind jälle. Nüüd siis sellest, kuidas aidata ja mida teha mures sõbraga." Brenet: "Loeng oli rahulik ja mulle meeldis. Sain teada, kuidas aidata oma sõpra ja kuidas saaksin teada, et tal on mure." Aleksia: "See loeng oli mulle väga kasulik, sest tean nüüd, kuidas oma hädas sõpra aidata ja tema tunnetest aru saada. Väga huvitav." 2.aprillil saime külalistunni vahendusel teada, kuidas hoida oma vaimset tervist. Sel teemal vestles Zoomi vahendusel meiega kliiniline psühholoog Ailen Suurtee (Tagasi kooli link https://www.youtube.com/watch?v=gbS_xsC7FG0)
Muljed pärast tundi: Elise: Loeng oli väga huvitav, sest seal sai õppida, kuidas ära tunda stressi. Ta rääkis ka, kuidas sellega toime tulla, nt teed päevaplaani. See oli väga kasulik ja vajaduse korral kasutan mõnda nippi videost. Markus: Loengus sai teada, kuidas hoida oma vaimset tervist. Loengus räägiti ka, mis on vaimse tervise puhul raske. Ta jagas nippe, mis selle vastu aitab. Tomi: Ma õppisin seda näiteks, kuidas ennast talitseda, kui ma peaksin millegipärast vihaseks saama. Oli tore vaadata neid pilte, mis ta sinna lasi. Kirke: Mulle meeldis see loeng väga. Ma tundsin end päris mitmes kohas ära, mis on hea. Annabel M: Mulle meeldis see loeng, sest ma sain rohkem vaimse tervise kohta teada ja õppisin, mis on vaimse tervisega seotud. Nüüd tean paremini, milliseid igapäeva tegevusi vaimne tervis mõjutab. Kärolyn: Mulle meeldis see loeng, sest see oli väga õpetlik. Tundsin end mitmes kohas ära. Sain teada, mis põhjustab seda käitumist ning kuidas seda vältida. Mulle meeldis, et ta vastas ka küsimustele. Brenet: Mulle see loeng meeldis. Ma sain palju rohkem teada vaimse tervise kohta ja kuidas ennast talitseda teatud olukorras. Minu arust olid need pildid väga toredad. Pärast loengut sai igaüks täita töölehte, kus tuli teha om apäevaplaan, mida siis nädala jooksul täita ja seda jälgida. Nädala lõpus analüüsida oma tegevust ja kirjutada kokkuvõte. Mida arvati? Brenet arvas järgmist: "Aitab näiteks enda kiitmine, rääkimine enda tunnetest ja tuleb leida halbades asjades head, see aitab sind palju rohkem, kui hoida enda tundeid endas. Kindlasti teeb päevakava palju lihtsamaks su päeva." Kärolyn: "Mulle väga meeldis seda täita, sest see andis mulle motivatsiooni, muidu ei oleks ma neid tegevusi teinud." Elise: "Töölehe järgi nädala planeerimine oli põnev. Ma panin paika, mis tuli teatud kellaajaks ära teha. Tänu sellele oli natuke produktiivsem." Annabel M.: "Mulle meeldis see nädal, sest ma sain parema ülevaate asjadest, mis minus rõõmu tekitavad ning ma päriselt keskendusin enda heaolule. Minu jaoks on vaimne tervis väga oluline, kõik minu elus sõltub sellest, millises olukorras mu vaimne tervis on. Kuigi ma ei teinud kõiki asju täpipealt ajal, mis kirja panin, õppisin ma ennast paremini tundma." Lisete: "See kõik on väga aidanud, sest muidu tavaliselt ei teinud ma väga selliseid asju ja nüüd on mul päeval rohkem teha. Kindlasti oli ka see video suureks abiks, et olla tegusam." Annabel N.: "Pärast seda nädalat oli mul palju parem olla." Hea on teada, veel parem kasutada! Nädal koduõpet võiks lõppeda teisiti. Tavaliselt on reedeti viimane tund klassijuhatajatund, seekod siis teeme teadust. Igaüks sai valida mõne katse teadusveebi lehelt ja seda kellegagi koos proovida. Samuti uurida, miks nii juhtub ja millest see sõltub. TOMI: Teadus tehtud. Minu arvates oli väga põnev ja huvitav midagi sellist teha. Aga miks üldse nii juhtus? Siin on tegemist staatilise elektriga. Hõõrudes andsin õhupallile negatiivselt laetud osakesi ehk elektrone. Nendel elektronidel on võime enda poole tõmmata väga kergeid objekte või vastasmärgiga ehk positiivseid osakesi. Kuna vees leidub mõlemaid osakesi, siis hakkavad õhupalli elektronid enda poole tõmbama vee positiivseid osakesi ning see panebki veejuga oma suunda muutma. Mis on elektronid? Elektronid on väikesed osakesed, mille suunatud liikumisel tekib elekter. Katse toimib järgmiselt: hõõrud õhupalli vastu juukseid või mõnda villast eset. Paned vee jooksma ja paned palli vee lähedale.
KÄROLYNI TEEKOTIRAKETT: Mina valisin katseks teekotiraketi. See katse oli väga huvitav, ma ei ole kunagi varem sellisest katsest midagi kuulnud. Ma valisin selle katse, sest asjad, mida selleks vaja oli, olid mul endal kodus olemas ja vaatasin selle katse videot ning see tundus väga äge. Põlev teekott soojendab õhku enda ümber, mille peale soojendatud õhk hakkab ülespoole liikuma. Videos põlenud teekoti lõpp hakkas üles õhku tõusma, kuid minul seda ei juhtunud. Ma proovisin katset veel mitu korda. Katse oli siiski huvitav ja tasus proovimist. OSKARIL õnnestus "teekotirakett" lakke lennutada:
Klassijuhatajagi lubas ka katsetada ja tegi samuti läbi sama versiooni. Märgata oli pidevat mullide veepinnale tõusu ja nii äädikas oma lahustavat tööd tegi. Uskumatu, aga munast saabki stressi- või põrkepall, kui abiks äädikas. 24 tunniga kaob tugev munakoor ja alles jääb pehme muditav pall. Mis toimus? Alustame sellest, kuidas mullid tekivad. Munakoor koosneb kaltsiumkarbonaadist. Äädikas koosneb veest ja etaanhappest (CH3COOH). Etaanhape reageerib kaltsiumkarbonaadiga, mille tulemusena eraldub süsihappegaas, mille mulle sa ka näed eraldumas. Mingi osa veest tungib muna sisse, mille tulemusena see paisub ja paistab suurem kui enne. Seda nähtust nimetatakse osmoosiks. Kui hoida muna äädika sees nädal aega, on tulemuseks kummipalli meenutav põrkepall. Tasub proovimist! KIRKE KATSE: "Kõigepealt võtsin kahvli, lusika ja hambaorgi. Panin kahvli ja lusika kokku ja siis panin hambaorgi. Sättisin seda äärel nii kaua, kui jäi tasakaalu. Vahva oli teha sellist asja. Seda ma tegin üksinda, sest see oli üpris lihtne. Ma olen kunagi näinud, et inimesed on seda teinud ning soovisin seda järele teha. Ainus raske asi on see, et su käed ei väriseks, kui paigutad seda ääre peale." OTT ARTUR püüdis ora suruda läbi õhupalli. Kuidas see on võimalik, et õhupall katki ei lähe? Analoogset ktaset, ent veekoti ja värvipliiatsitega tegi KRISTIN Mina proovisin panna pliiatsid läbi vett täis koti. Alguses kui ma seda videot nägin, arvasin ma, et see ei toimi. Võtsin asjad ja hakkasin katsetama. See töötas. Seda oli väga huvitav teha, kuigi olen seda internetis näinud. Kui seda teha, siis pikkade pliiatsitega ning need võiks peenikesed olla, sest pakse on raskem läbi lükata. Vesi ei jookse sellepärast läbi, et polüetüleeni purunemisel tõmbuvad selle molekulid üksteisele lähemale. 16. märtsist on Eesti koolid suletud ja toimub distantsõpe, mis üldjuhul tähendab koduõpet. Ülesanded, juhised, soovitused, tagasiside, vestlused - kõik need võimalused on distantsilt olemas ja meie nutiajastul ei ole probleemi, mida lahendada ei saaks. Millised on VI B klassi õpilaste esimese päeva muljed, saab siit lugeda. * Esimene koduõppe päev läks minul päris hästi. Jõudsin asjad õigeks ajaks tehtud ja sain kõigest aru. Vahelduseks oli ka hea teha tööd täiesti iseseisvalt. Alguses arvasin, et tuleb väga palju õppimist ja ei jõua kõike tehtud, aga siis sain aru, et on palju rohkem aega kõike teha. See oli ka hea, et said teha pausi ükskõik millal, sai võtta ülesannete jaoks nii palju aega, kui ise tahtsid. Kuigi on rohkem kodutööd, mida teha, on see sama kerge, kui alati on olnud. Igatahes mulle meeldib koduõpe, sest see ei väsita väga palju. Vahepeal olin ma pärast kooli väga väsinud. Aga nüüd tahan just veel teha. Vahel teengi asju, mis on juba ette pandud. Igatahes kokkuvõttes mulle koduõpe meeldib, ei saa õelda, et see just koolist väga palju kergem on, aga mõnusam on küll. * Eelmisel õhtul enne esimest koduõppe päeva tegime valmis päevakava. Koolipäevad hakkavad mul kell 8.00. Iga tund kestab 45 minutit ja vahetund kestab 15 minutit. Telefoni- ja lõunasöögipaus on meil kell 11.45. See kestab 30 minutit. Tuli välja, et ma ei pea väga kinni tunni lõppudest, sest soovin teha selle aine lõpuni, mille ma ette võtsin. Tahaks kooli tagasi. * Esimene distantsõppe päev läks mul normaalselt. Suhtlesin sõpradega, et paremini aru saada, mida teha. Tegin klassiõdedega videokõne ja õppisime koos, mis peletas igavust. Tore, et sain sõpradelt abi küsida, muidu oleksin hätta jäänud. Ma sain tööd omas tempos teha, mis ei tekitanud stressitunnet. Koolis vaatan kogu aeg kella, et asjad õigeks ajaks valmis saada. Meeldiv oli ka see, et sain tööd alustada siis, kui aega oli. Puhkasin korralikult välja. Mulle meeldis, et võisin õppimise ajal muusikat kuulata, nätsu närida ja sõpradega rääkida. Muusika kuulamine aitab mul keskenduda. Distantsõpe on raskem kui teistega koos koolis õppimine. Kui sul tekib küsimus, läheb vastuse saamisega palju rohkem aega kui koolis.Mulle meeldib distantsõpe, kuid päriselt koolis käimine meeldib mulle veel rohkem. Distantsõpe on hea lahendus praegustele oludele. * Täna oli minu esimene iseseisev koolipäev. Mulle see väga ei meeldinud, sest meil oli liiga palju õppida. Vähemalt oli selles ka häid külgi, nagu näiteks said teha söögipause, said magada nii kaua kui ise tahtsid ja valisid ise aja, millal hakkasid õppima. Minu arvates anti meile liiga palju õppida ja tänane päev oli minu jaoks raske. Ma oleksin pigem olnud koolis, kuna koolis on lõbusam ja aeg läheb väga kiirelt seal. Mulle väga meeldiks, kui juba kahe nädala pärast saaksime uuesti kooli tagasi tulla. Vahepeal mõtlen, et ei taha või ei viitsi kooli minna, kuid nüüd just tahan nii väga kooli tagasi, sest kodus on nii igav ja päev läheb aeglaselt. * Esimene päev oli päris väsitav. Kõige raskem minu jaoks oli teha kodutöid e-Koolist. E-kool jamas päris pikalt ja ma ei saanud kõiki õppimisi kätte. Õppimine polnud väga raske, aga kodus õppides on natuke raskem fokusseerida oma tähelepanu õppimisele. Raskem oli sellepärast, et kodus on mugavam. Kodus õppides saab teha nii, et kui sa millestki aru ei saa, on internetis kasulikud leheküljed. Ma kasutasin ainult ühte ja see on eki.ee. See veebileht on mul õppimisel väga palju abiks. Saab kontrollida, kas sul on sõnad õigesti kirjutatud. Tore oli ka see, et ma sain hiljem ärgata. Liiga hilja pole ka hea ärgata, sest nii läheb unerežiim paigast. Üldiselt oli päev huvitav, aga sõpradega klassis õppimine meeldib mulle rohkem. * Minu esimene päev algas aeglaselt. Ma ei hakanud kohe tööd tegema, vaid vaatasin telekat ja mängisin tahvlis. Veidi hiljem proovisin e-Kooli minna, aga see ei õnnestunud. Kell 15 sain e-Kooli sisse. Õnneks ei olnud õppimine väga keeruline. Asjad saab kiiremini tehtud ja sa saad ise enda vahetunde pikendada. Minu jaoks oli keeruline matemaatika. Selle tegi keeruliseks, sest interneti teel ei saa õpetaja selgitada. Naljakas tundus kehalise kasvatuse tund, sest videos olnud harjutused olid minu jaoks liiga kerged. Üldiselt meeldis mulle see päev ja loodan, et järgmised päevad on ka huvitavad. * Mulle meeldis, sai kauem magada. Ma usun, et mul oli teiste ees väike eelis, sest tegin eile natukene ette ära. Raskuste ilmnemisel aitasid vanemad. Kõige rohkem meeldis mulle teha kehalise kasvatuse tundi, sest see oli põnev mõelda spordialade peale. Kõige tüütum oli ilmselt matemaatika, sest see oli aeganõudev. Mulle meeldis ka see, et sain teha tööd arvutis. Ma tegin ette ka reedese kirjanduse ning veel mõned asjad. Kõige toredam oli teha eesti keelt, sest sain sellest väga hästi aru. Ajalool polnud ka viga, aga usun, et oleksin suutnud kiiremini teha. Mul oli ka rohkem vaba aega kui tavalisel koolipäeval. Üldkokkuvõttes mulle väga meeldis, sain uusi kogemusi töö planeerimisel. * Esimene distantsõppepäev läks hästi. Ma ärkasin umbes kella kümnest, sõin hommikust ja hakkasin õppima. Õnneks ei olnud mul väga palju õppida, sest tegin kirjalikud ülesanded eelmine päev ära. Mulle meeldis, et sain hiljem tõusta ja väga mugav oli voodis tuduriietes õppida. Kõigepealt õppisin ajalugu, seal oli meil üpris palju ülesandeid, kuid tegin vahepeal pausi, siis sõin ning õppisin jälle edasi. Järgmiseks võtsin eesti keele, esimesed ülesanded läksid kiiresti, videod olid ka väga toredad. Viimased ülesanded olid veidi raskemad, kuid kui keskendusin rohkem, sain ka nendest jagu. Päev läks üldiselt hästi, kuid mulle tundus, et oli rohkem antud õppida, kui me teeksime tunnis, aga see on ka arusaadav seoses praeguse olukorraga. See oli midagi väga uut ja põnevat. Selline uus kogemus oli olla esmaspäeval kodus, ärgata hiljem ja voodis õppida. Ma loodan, et järgmised päevad tulevad toredad ja et ma jõukasin ikka kõik ilusti tehtud õigeks ajaks. * Esimene päev oli minu jaoks üpris huvitav, kuid samas väsitav. Kuna me oleme hetkel karantiinis, siis peame ise kodus õppima, mis on minu jaoks raskem. Mina õppisin pausidega ehk kui ma millestki aru ei saanud, siis tegin pausi, et saaksin natuke ajule puhkust anda. Vahel tegin ka söögipause. Kui ma millestki midagi aru ei saanud, siis küsisin ka abi. Näiteks koolis oleks lihtsam, kui millestki aru ei saa, saaksid küsida õpetajalt abi. Minu arvates on koduõpe üsna raske, sest vahel jookseb mõte ära ja siis tahaks ka telefoni võtta ja nii on natuke raske õppida. Minu jaoks tundub, et jäetakse natuke rohkem kodus teha, kui me tunnis tegelikult teeksime. Näiteks täna oli meil ajaloos ning eesti keeles üsna palju Opiqust teha, mis oli minule isiklikult väga väsitav. Kindlasti oleksin parema meelega koolis, sest minu arust on seal kergem ja saab ka sõpru näha, mida meie teha hetkel ei saa. Oli raske, kuid huvitav uus kogemus, mida jagada nendega, kes pole kunagi koduõppel olnud. Loodan, et järgmised päeval lähevad natuke kergemalt. * Minu esimene päev koduõppes oli harjumatu. Kõik oli vaikne. Et aru saada täpselt, mida õpetajad tahavad, oli vaja korduvalt lugeda ja mõelda. Päev otsa arvutis kodutööd teha on natuke väsitav silmadele. Mõne töö esitamisega oli probleeme, näiteks töö ei läinud ära. Klassis saab teistega mõnda asja arutada, kuidas teha. Kui midagi jääb arusaamatuks, ei saa seda kohe õpetajalt küsida. Need tööd, mis oli valesti tehtud, sai uuesti esitada. Heaks abiks on ülesannete ettelugemine ja taskutark, mida ma ka kasutasin. Nii suures mahus pole ma koduõpet üksi teinud, see oli uus kogemus, mis vajab harjumist. Üldiselt mulle meeldib koduõpe. Koduõpe paneb rohkem ise endaga töötama. Mida rohkem koduõpet, on seda iseseisvam ma olen. Nii arvati esimesel päeval. Vaatame, milliseid arvamusi toob mitmekuuline distantsõpe viimasel päeval.
TASKA ehk taaskasutus Türi Põhikoolis propageerib loovust, et taaskasutusmaterjalidest välja mõelda uusi asju. Selle õppeaasta märtsikuus said kõik klassid ülesandeks anda uus elu mahlapakile. Kärolyn, Lisete, Brenet ja Kristin olid need, kes panid pead kokku ja lasid loovusel möllata. Nädal mõtlemist ja teine meisterdamist... Vaata sinagi maailma läbi erinevate prilliraamide!
|
Arhiiv
March 2022
|