Nädal koduõpet võiks lõppeda teisiti. Tavaliselt on reedeti viimane tund klassijuhatajatund, seekod siis teeme teadust. Igaüks sai valida mõne katse teadusveebi lehelt ja seda kellegagi koos proovida. Samuti uurida, miks nii juhtub ja millest see sõltub. TOMI: Teadus tehtud. Minu arvates oli väga põnev ja huvitav midagi sellist teha. Aga miks üldse nii juhtus? Siin on tegemist staatilise elektriga. Hõõrudes andsin õhupallile negatiivselt laetud osakesi ehk elektrone. Nendel elektronidel on võime enda poole tõmmata väga kergeid objekte või vastasmärgiga ehk positiivseid osakesi. Kuna vees leidub mõlemaid osakesi, siis hakkavad õhupalli elektronid enda poole tõmbama vee positiivseid osakesi ning see panebki veejuga oma suunda muutma. Mis on elektronid? Elektronid on väikesed osakesed, mille suunatud liikumisel tekib elekter. Katse toimib järgmiselt: hõõrud õhupalli vastu juukseid või mõnda villast eset. Paned vee jooksma ja paned palli vee lähedale.
KÄROLYNI TEEKOTIRAKETT: Mina valisin katseks teekotiraketi. See katse oli väga huvitav, ma ei ole kunagi varem sellisest katsest midagi kuulnud. Ma valisin selle katse, sest asjad, mida selleks vaja oli, olid mul endal kodus olemas ja vaatasin selle katse videot ning see tundus väga äge. Põlev teekott soojendab õhku enda ümber, mille peale soojendatud õhk hakkab ülespoole liikuma. Videos põlenud teekoti lõpp hakkas üles õhku tõusma, kuid minul seda ei juhtunud. Ma proovisin katset veel mitu korda. Katse oli siiski huvitav ja tasus proovimist. OSKARIL õnnestus "teekotirakett" lakke lennutada:
Klassijuhatajagi lubas ka katsetada ja tegi samuti läbi sama versiooni. Märgata oli pidevat mullide veepinnale tõusu ja nii äädikas oma lahustavat tööd tegi. Uskumatu, aga munast saabki stressi- või põrkepall, kui abiks äädikas. 24 tunniga kaob tugev munakoor ja alles jääb pehme muditav pall. Mis toimus? Alustame sellest, kuidas mullid tekivad. Munakoor koosneb kaltsiumkarbonaadist. Äädikas koosneb veest ja etaanhappest (CH3COOH). Etaanhape reageerib kaltsiumkarbonaadiga, mille tulemusena eraldub süsihappegaas, mille mulle sa ka näed eraldumas. Mingi osa veest tungib muna sisse, mille tulemusena see paisub ja paistab suurem kui enne. Seda nähtust nimetatakse osmoosiks. Kui hoida muna äädika sees nädal aega, on tulemuseks kummipalli meenutav põrkepall. Tasub proovimist! KIRKE KATSE: "Kõigepealt võtsin kahvli, lusika ja hambaorgi. Panin kahvli ja lusika kokku ja siis panin hambaorgi. Sättisin seda äärel nii kaua, kui jäi tasakaalu. Vahva oli teha sellist asja. Seda ma tegin üksinda, sest see oli üpris lihtne. Ma olen kunagi näinud, et inimesed on seda teinud ning soovisin seda järele teha. Ainus raske asi on see, et su käed ei väriseks, kui paigutad seda ääre peale." OTT ARTUR püüdis ora suruda läbi õhupalli. Kuidas see on võimalik, et õhupall katki ei lähe? Analoogset ktaset, ent veekoti ja värvipliiatsitega tegi KRISTIN Mina proovisin panna pliiatsid läbi vett täis koti. Alguses kui ma seda videot nägin, arvasin ma, et see ei toimi. Võtsin asjad ja hakkasin katsetama. See töötas. Seda oli väga huvitav teha, kuigi olen seda internetis näinud. Kui seda teha, siis pikkade pliiatsitega ning need võiks peenikesed olla, sest pakse on raskem läbi lükata. Vesi ei jookse sellepärast läbi, et polüetüleeni purunemisel tõmbuvad selle molekulid üksteisele lähemale.
0 Comments
16. märtsist on Eesti koolid suletud ja toimub distantsõpe, mis üldjuhul tähendab koduõpet. Ülesanded, juhised, soovitused, tagasiside, vestlused - kõik need võimalused on distantsilt olemas ja meie nutiajastul ei ole probleemi, mida lahendada ei saaks. Millised on VI B klassi õpilaste esimese päeva muljed, saab siit lugeda. * Esimene koduõppe päev läks minul päris hästi. Jõudsin asjad õigeks ajaks tehtud ja sain kõigest aru. Vahelduseks oli ka hea teha tööd täiesti iseseisvalt. Alguses arvasin, et tuleb väga palju õppimist ja ei jõua kõike tehtud, aga siis sain aru, et on palju rohkem aega kõike teha. See oli ka hea, et said teha pausi ükskõik millal, sai võtta ülesannete jaoks nii palju aega, kui ise tahtsid. Kuigi on rohkem kodutööd, mida teha, on see sama kerge, kui alati on olnud. Igatahes mulle meeldib koduõpe, sest see ei väsita väga palju. Vahepeal olin ma pärast kooli väga väsinud. Aga nüüd tahan just veel teha. Vahel teengi asju, mis on juba ette pandud. Igatahes kokkuvõttes mulle koduõpe meeldib, ei saa õelda, et see just koolist väga palju kergem on, aga mõnusam on küll. * Eelmisel õhtul enne esimest koduõppe päeva tegime valmis päevakava. Koolipäevad hakkavad mul kell 8.00. Iga tund kestab 45 minutit ja vahetund kestab 15 minutit. Telefoni- ja lõunasöögipaus on meil kell 11.45. See kestab 30 minutit. Tuli välja, et ma ei pea väga kinni tunni lõppudest, sest soovin teha selle aine lõpuni, mille ma ette võtsin. Tahaks kooli tagasi. * Esimene distantsõppe päev läks mul normaalselt. Suhtlesin sõpradega, et paremini aru saada, mida teha. Tegin klassiõdedega videokõne ja õppisime koos, mis peletas igavust. Tore, et sain sõpradelt abi küsida, muidu oleksin hätta jäänud. Ma sain tööd omas tempos teha, mis ei tekitanud stressitunnet. Koolis vaatan kogu aeg kella, et asjad õigeks ajaks valmis saada. Meeldiv oli ka see, et sain tööd alustada siis, kui aega oli. Puhkasin korralikult välja. Mulle meeldis, et võisin õppimise ajal muusikat kuulata, nätsu närida ja sõpradega rääkida. Muusika kuulamine aitab mul keskenduda. Distantsõpe on raskem kui teistega koos koolis õppimine. Kui sul tekib küsimus, läheb vastuse saamisega palju rohkem aega kui koolis.Mulle meeldib distantsõpe, kuid päriselt koolis käimine meeldib mulle veel rohkem. Distantsõpe on hea lahendus praegustele oludele. * Täna oli minu esimene iseseisev koolipäev. Mulle see väga ei meeldinud, sest meil oli liiga palju õppida. Vähemalt oli selles ka häid külgi, nagu näiteks said teha söögipause, said magada nii kaua kui ise tahtsid ja valisid ise aja, millal hakkasid õppima. Minu arvates anti meile liiga palju õppida ja tänane päev oli minu jaoks raske. Ma oleksin pigem olnud koolis, kuna koolis on lõbusam ja aeg läheb väga kiirelt seal. Mulle väga meeldiks, kui juba kahe nädala pärast saaksime uuesti kooli tagasi tulla. Vahepeal mõtlen, et ei taha või ei viitsi kooli minna, kuid nüüd just tahan nii väga kooli tagasi, sest kodus on nii igav ja päev läheb aeglaselt. * Esimene päev oli päris väsitav. Kõige raskem minu jaoks oli teha kodutöid e-Koolist. E-kool jamas päris pikalt ja ma ei saanud kõiki õppimisi kätte. Õppimine polnud väga raske, aga kodus õppides on natuke raskem fokusseerida oma tähelepanu õppimisele. Raskem oli sellepärast, et kodus on mugavam. Kodus õppides saab teha nii, et kui sa millestki aru ei saa, on internetis kasulikud leheküljed. Ma kasutasin ainult ühte ja see on eki.ee. See veebileht on mul õppimisel väga palju abiks. Saab kontrollida, kas sul on sõnad õigesti kirjutatud. Tore oli ka see, et ma sain hiljem ärgata. Liiga hilja pole ka hea ärgata, sest nii läheb unerežiim paigast. Üldiselt oli päev huvitav, aga sõpradega klassis õppimine meeldib mulle rohkem. * Minu esimene päev algas aeglaselt. Ma ei hakanud kohe tööd tegema, vaid vaatasin telekat ja mängisin tahvlis. Veidi hiljem proovisin e-Kooli minna, aga see ei õnnestunud. Kell 15 sain e-Kooli sisse. Õnneks ei olnud õppimine väga keeruline. Asjad saab kiiremini tehtud ja sa saad ise enda vahetunde pikendada. Minu jaoks oli keeruline matemaatika. Selle tegi keeruliseks, sest interneti teel ei saa õpetaja selgitada. Naljakas tundus kehalise kasvatuse tund, sest videos olnud harjutused olid minu jaoks liiga kerged. Üldiselt meeldis mulle see päev ja loodan, et järgmised päevad on ka huvitavad. * Mulle meeldis, sai kauem magada. Ma usun, et mul oli teiste ees väike eelis, sest tegin eile natukene ette ära. Raskuste ilmnemisel aitasid vanemad. Kõige rohkem meeldis mulle teha kehalise kasvatuse tundi, sest see oli põnev mõelda spordialade peale. Kõige tüütum oli ilmselt matemaatika, sest see oli aeganõudev. Mulle meeldis ka see, et sain teha tööd arvutis. Ma tegin ette ka reedese kirjanduse ning veel mõned asjad. Kõige toredam oli teha eesti keelt, sest sain sellest väga hästi aru. Ajalool polnud ka viga, aga usun, et oleksin suutnud kiiremini teha. Mul oli ka rohkem vaba aega kui tavalisel koolipäeval. Üldkokkuvõttes mulle väga meeldis, sain uusi kogemusi töö planeerimisel. * Esimene distantsõppepäev läks hästi. Ma ärkasin umbes kella kümnest, sõin hommikust ja hakkasin õppima. Õnneks ei olnud mul väga palju õppida, sest tegin kirjalikud ülesanded eelmine päev ära. Mulle meeldis, et sain hiljem tõusta ja väga mugav oli voodis tuduriietes õppida. Kõigepealt õppisin ajalugu, seal oli meil üpris palju ülesandeid, kuid tegin vahepeal pausi, siis sõin ning õppisin jälle edasi. Järgmiseks võtsin eesti keele, esimesed ülesanded läksid kiiresti, videod olid ka väga toredad. Viimased ülesanded olid veidi raskemad, kuid kui keskendusin rohkem, sain ka nendest jagu. Päev läks üldiselt hästi, kuid mulle tundus, et oli rohkem antud õppida, kui me teeksime tunnis, aga see on ka arusaadav seoses praeguse olukorraga. See oli midagi väga uut ja põnevat. Selline uus kogemus oli olla esmaspäeval kodus, ärgata hiljem ja voodis õppida. Ma loodan, et järgmised päevad tulevad toredad ja et ma jõukasin ikka kõik ilusti tehtud õigeks ajaks. * Esimene päev oli minu jaoks üpris huvitav, kuid samas väsitav. Kuna me oleme hetkel karantiinis, siis peame ise kodus õppima, mis on minu jaoks raskem. Mina õppisin pausidega ehk kui ma millestki aru ei saanud, siis tegin pausi, et saaksin natuke ajule puhkust anda. Vahel tegin ka söögipause. Kui ma millestki midagi aru ei saanud, siis küsisin ka abi. Näiteks koolis oleks lihtsam, kui millestki aru ei saa, saaksid küsida õpetajalt abi. Minu arvates on koduõpe üsna raske, sest vahel jookseb mõte ära ja siis tahaks ka telefoni võtta ja nii on natuke raske õppida. Minu jaoks tundub, et jäetakse natuke rohkem kodus teha, kui me tunnis tegelikult teeksime. Näiteks täna oli meil ajaloos ning eesti keeles üsna palju Opiqust teha, mis oli minule isiklikult väga väsitav. Kindlasti oleksin parema meelega koolis, sest minu arust on seal kergem ja saab ka sõpru näha, mida meie teha hetkel ei saa. Oli raske, kuid huvitav uus kogemus, mida jagada nendega, kes pole kunagi koduõppel olnud. Loodan, et järgmised päeval lähevad natuke kergemalt. * Minu esimene päev koduõppes oli harjumatu. Kõik oli vaikne. Et aru saada täpselt, mida õpetajad tahavad, oli vaja korduvalt lugeda ja mõelda. Päev otsa arvutis kodutööd teha on natuke väsitav silmadele. Mõne töö esitamisega oli probleeme, näiteks töö ei läinud ära. Klassis saab teistega mõnda asja arutada, kuidas teha. Kui midagi jääb arusaamatuks, ei saa seda kohe õpetajalt küsida. Need tööd, mis oli valesti tehtud, sai uuesti esitada. Heaks abiks on ülesannete ettelugemine ja taskutark, mida ma ka kasutasin. Nii suures mahus pole ma koduõpet üksi teinud, see oli uus kogemus, mis vajab harjumist. Üldiselt mulle meeldib koduõpe. Koduõpe paneb rohkem ise endaga töötama. Mida rohkem koduõpet, on seda iseseisvam ma olen. Nii arvati esimesel päeval. Vaatame, milliseid arvamusi toob mitmekuuline distantsõpe viimasel päeval.
TASKA ehk taaskasutus Türi Põhikoolis propageerib loovust, et taaskasutusmaterjalidest välja mõelda uusi asju. Selle õppeaasta märtsikuus said kõik klassid ülesandeks anda uus elu mahlapakile. Kärolyn, Lisete, Brenet ja Kristin olid need, kes panid pead kokku ja lasid loovusel möllata. Nädal mõtlemist ja teine meisterdamist... Vaata sinagi maailma läbi erinevate prilliraamide!
9. märtsil oli meil külas Rakvere teatri näitleja Jaune Kimmel. Ta on lõpetanud Türi Majandusgümnaasiumi, õppinud samas koolimajas, kus meiegi praegu. Kõik küsimused näitlejatöö kohta said vastuse. Külaline oli üllatunud, kui huvitatud on õpilased ja kui arukalt oskavad vestelda. Eriti meeldis talle, et 6.B on palju teatris käinud ning nende tähelepanekuid arvestades on tegemist teadliku publikuga. Haarav vestlus tõi aina uusi küsimusi ja vastuseid ning keegi ei märganudki, kuidas tund oli märkamatult läbi saamas. Jaune oli nii vastutulelik, et otsustas teisegi tunni meile pühendada ja nii saime läbi teha erinevaid versioone "ajutaju"-mängudest. See nõudis pingutust, keskendumist, kogu aeg mõttega siin ja praegu olemist, toimuva jälgimist ja kaaslaste usaldamist. Aga lapsepõlvest pärit "Heeringas, heeringas - üks, kaks, kolm" sai ka mängitud! Steven: "Tore oli rääkida asjadest, millega meie oleme kokku puutunud ja mängida oli ka väga-väga tore." Tomi: "Mulle meeldis kuulata, sest ta rääkis põnevalt ja huvitavalt. Oli ka tore mängida klassiga koos." Romet: "Tore oli mängida mänge ja kuulata, sest see oli üpris põnev. Mulle meeldis väga." Elise: "Minu meelest oli väga tore kohtuda näitlejaga, kes on siit samast pärit. Ta rääkis väga huvitavalt ja mängud olid põnevad." Aleksia: "Tore oli kohtuda kellegagi, keda olen näinud ka telekas, väga huvitav ja meeldejääv tund." Kristin: "Mulle meeldis tänane tund. Saime rääkida ja kuulda erinevatest ebameeldivatest kogemustest, mis on publiku seas toimunud. Saime teha ka erinevaid mõtlemis- ja kuulamisharjutusi. Väga tore oli näha Türi vilistlast." Kärolyn: "Huvitav oli kuulata teatrijutte. Mängud olid arendavad ja pidi ülipalju kaasa mõtlema. Saime rohkem teada Rakvere teatrist, näitlejast endast, näiteks kuidas ta leidis tee teatrimaailma. See oli õpetlik ja meeldejääv tund. Näide masinast... Aitäh, Jaune! Olgu sul rolle põnevaid, ka parajalt puremist vajavaid!
Sel aastal oli juba viies lugemisöö, seekord tekstideks seriaalide käsikirjad. Meie klassist osalesid Kärolyn, Lisete, Annabel N, Kristin, Tomi ja Brenet. VI B võistkonnad olid üliedukad, võideti kõik meeskonnamängud ja oldi loovalt mängulised. Kasutada sai teadmisi teatriõppekäikudelt: rühmades kirjutati oma väljamõeldud seriaali käsikiri ning seda tuli lavastada ja üles filmida. Väga põnev oli vaadata erinevaid näitlemistöid. Külas oli Marleen Anderson, kes on tegelenud erinevate koolilavastustega, ta on nii näidelnud kui lavastanud ja soovib jätkata teatriõpingutega. Temaga tehti läbi näitlejameisterlikkust toetavaid mänge. Videotervitus oli Carol Leistelt, kelle igapäevatöö toimubki seriaalimaailmas. Nii õnnestus teada saada, mismoodi seriaali tegemine päriselt käib. Mõlemad esinejad on Türi Põhikooli vilistlased Brenet: "See oli mul esimene kord ja mulle väga meeldis."
Annabel N.: "Saime teha midagi toredat ja veeta aega oma sõprade ning klassikaaslastega. Saime lugeda seriaali stsenaariumi, mis oli põnev." Tomi: "Ilmselt oli see mu viimane lugemisöö. Kõige huvitavam oli näitlemine." Kristin: "Väga tore oli lugeda käsikirja ning seda ise kirjutada. Mängud olid põnevad." Lisete: "Mul oli väga tore õhtu. Saime olla gruppides inimestega, keda ma ei teadnud, see kõik oli väga huvitav." Kärolyn: "Mulle meeldis Seriaaliöö, töötoas oli väga huvitav ise seriaaliteksti kirjutada ja näidelda. Koolimaja peal öösel mängida oli tore." 5. märtsi veetsime Viljandi teatris Ugala, mis on juba 100aastane. Päev algas teatrimaja ekskursiooniga, kus saime näha põnevaid ruume, kuhu tavaliselt tetarikülastaja ei satu. Meie giid jutustas põnevaid lugusid, näitas keldrikorruse varakambreid ning uudistamist jagus. Meid viidi Cipollino tuppa, kus tutvusime selle lavastuse osaraamatu, grimeerimise, butafooride ja kostüümidega. Ugala renoveeritud majas on väga palju ruume ning neil on ainulaadne pöördlava. Saime piiluda lavale, kus käis parasjagu lavaproov. Dekoratsioonisaalis valmivad suuremõõtmelised lavakujunduselemendid. Kostüümilaos on väga palju eriilmelisi riideesemeid - missugune valik! Kui majaga tutvutud, jäime ootama etenduse "Piruka magus põhi" algust. Nutika tüdruku Flavia De Luce´i põneva detektiiviloo varal näidati ka ühe perekonna paranemise lugu. Lavastajaks külalisena Taavi Tõnisson (NUKUst). Selle lavastuse aluseks on samanimeline mitmeid mainekaid auhindu võitnud raamat. Pärast etendust ootasid meid jäätisekokteilid. See jook on selle maja traditsiooniks - juba 80ndatest, kui see maja avati, on inimesed siin harjunud jäätisekokteili jooma. Päeva viimase osana oli meil näitleja töötuba, kohtusime Viljandi näitleja ja dramaturgi Laura Kallega. Saime anda etenduse tagasisidet, rääkisime näitleja olulistest omadustest. Edasi oli kõik mänguline, tegime koos läbi teatrimeisterlikkust arendavaid mänge nii sõnade kui tunnetega, kus pidime usaldama partnerit või tajuma tema tegevussuunda. Kõige lõbusam oli skulptuuripooside võtmine ja "Bussi sisenemise" mäng. Kärolyn: "Mulle meeldis avastada ruume, mida me muidu ei näe. Väga tore oli näha kostüüme ja rekvisiite. Teine töötuba oli väga lõbus." Oskar: "Oli tore, sain teada väga palju Ugala teatrist ja näitlemisest. Mängud olid ka naljakad ja toredad." Lisete: "Teatrietendus oli minu jaoks alguses natuke igav, kuid peale vaheaega oli huvitavam. Saime avastada natuke teatrit ja ka mängida toredaid mänge." Elise: "Mulle meeldis väga Ugalas, sest ma sain maja kohta rohkem teada. Mulle meeldis etendus, seal oli huvitav arvata, kes on mõrvar. Mängud olid samuti lahedad, sest me saime ennast väljendada ja teiste emotsioone näha." Tomi: "Mulle meeldis väga, sest oli põnev mängida mänge ja jalutada majas ringi. Etendus oli ka tore, sest pidi pidevalt mõtlema kaasa." Annabel M.:
"Tänane päev oli väga põnev. Mulle meeldis eriti bussi-harjutus. Sain teha koostööd enda paarilisega, mis tegi ülesande lõbusaks. Ruume oli teatris palju rohkem, kui ma arvata oskasin. Mulle meeldisid eriti kohvrid rekvisiitide toas." Kirke: "Mulle meeldis see, kuidas näitlejate lavapealne liikumine oli tehtud ning see, et näitlejatel võib ka sassi minna." Markus: "Minule meeldis täna see ringkäik, sest nüüd saime teada teatri ruumidest." Annabel N.: "Mulle meeldis tänane päev väga. Saime minna tagasi Ugala teatri ajaloos, vaadates vanu kostüüme ja rekvisiite, mis oli varasemates etendustes. Teatrietendus oli põnev, kaasa arvatud mängud, mida saime klassikaaslastega mängida." Kristin: "Mulle meeldis see, et me saime näha teatri erinevaid ruume, mida tavaliselt ei näe. Mängud olid toredad, sest saime suhtlemist harjutada ja erinevaid emotsioone teha. Etendus oli ka huvitav ja teistsugune, sai arvata, kes mõrvar oli." Aleksia: "Tänane päev oli väga huvitav, meil olid väga toredad giidid. Selliseid mänge võiks ka klassiga mõnikord mängida. Loodan, et saame klassiga Ugala teatrisse veel minna." Maribel: "Mulle väga meeldisid need mängud ja see, et saime näha lava peale." Steven: "Mulle meeeldis see, et saime näha tagaruume ja dekoratsioone. Cipollino tuba oli vahva. Teatrietendus oli minu arvates igav, sest ma arvan, et see pole meievanustele, pigem vanematele. Eelmistel teatrietendustel on olnud palju paremad lavakujundused. Mängud olid huvitavad ja kaasahaaravad. Rannet: "Mulle meeldis see päev, sest me saime tutvuda Ugala teatri kostüümilaoga ning nägime palju muid kohti, mid atavainimesed niisama ei näe. Etendus oli huvitavalt lavastatud. Lõpus kohtumine näitlejaga oli tore, sai mängida huvitavaid mänge." Ott Artur: "Teadsin enne, et teatrimaja on väga suur ja seal mängitakse lõbusaid lavastusi. Pärast tänast päeva sain teada, kui suur see maja on ja kui erinevad on lavastused, mida mängitakse." Brenet: "Neljapäev oli imeline. Mulle meeldis, et saime näha tagaruume ja jalutada teatrimajas ringi. Kõige enam meeldisid mängud, nendes tuli väga palju mõelda ja meil sai ka nalja." 27. märtsil on teatripäev ja meil alanud teatriõpe. Seekord kohtusime Eesti kõige noorema teatri - Paide Teatri - juhi HARRI AUSMAAga, kes andis ülevaate kodumaakonnas ja Paide kultuurikeskuses tegutsevast teatrist. Paide teater tegutseb teist hooaega ja on jõudnud oma 9. lavastuseni. Selles teatris on tööl vaid 6 inimest, seega on neil kõigil lisaks näitleja rollile ka teised erinevad tööülesanded. Harri Ausmaa rääkis lähemalt teatri sünniloost. Nimelt 2015. aasta Paides toimunud Arvamusfestivalilt jäi kõlama mõte, et ka Paides võiks olla teater. Mitu aastat võttis aega, kui jõuti mõttest teostuseni. 2018. aastal lõpetasid Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikooli noored näitlejad Johannes R. Sepping, Ursel Tilk, Joosep Uus, Kirill Havanski ning lavastaja Jan Teevet, kes said alustada sügisel 2018 uues teatris. Praegu on Paide teatri juures ka Teataristuudio noortele, kus koolinoortest huvilised saavad teatriõpet. Paide teater on väga innovaatiline, katsetamishimuline, omanäoline, hoopis teise lähenemisega. Õnnestus saada vastuseid oma küsimustele, vahelduseks tehti koos diktsiooniharjutusi. Mõned keeleväänajad: "Kummikutes kummitus kummitas kummutis", "Narivoodi moodi voodi viidi voodipoodi", ""Rigoletto" libreto on libretode libreto". See oli tore kohtumine, otsustasime koos minna vaatama uut lavastust "Blablabla". Tetari kodulehelt leiame järgneva tutvustuse: 2020. AASTA SÜGISEL ESIETENDUB PAIDE TEATRIS EVA KOLDITSA JA ANNE TÜRNPU LAVASTUS “BLABLABLA”. LAVASTUSES TEEVAD KAASA KÕIK PAIDE TEATRI NÄITLEJAD, LAVASTUSE HELIKUJUNDUSE LOOB JAAN PEHK, VALGUSKUJUNDUSE AIRI ERAS NING KUNSTNIK ON KAIRI MÄNDLA.
KOGUPERELAVASTUSE "BLABLABLA" KESKMES ON KEEL JA KÕIK, MIDA SELLEGA TEHA SAAB. LIHTNE SÕNAMÄNG LÜKKAB KÄIMA PÖÖRASE FANTAASIALENNU. ÜHE TÄHE LANGEMINE SÕNATAEVAST TEEB TEISEKS KÕIK. NII TAEVAS KUI MAAPÄÄL. SÕLME LÄINUD KEEL VÄLJENDAB SEDA, MIDA KORRALIKUD SÕNAD ÄRA EI ÜTLE. ÜKSAINUS SÕNA LOOB TOHUTU MAAILMA. LAVASTUS SOBIB KÕIGILE ALATES VIIENDAST JA LÕPETADES VIIESAJA VIIENDA ELUAASTAGA! https://www.paideteater.ee/blablabla KEAT - kaitse end ja aita teist - see on väärt programm, mille raames kuuendad klassid saavad nii politsei-, pääste- kui esmaabiloenguid. 2. märtsil oli külas noorsoopolitseinik Malle Hermanson. Ta andis ülevaate kõige tuntumatest küberkuritegudest: identiteedivargus, kontodesse häkkimine, piltide ja videote luba küsimata üleslaadimine, salaja filmimine jt. Tähelepanu tuleb pöörata paroolide turvalisusele, samuti andmete edastamisel olla kontrollivam. Olla ise tähelepanelikum ning teadlikum, et mitte eksida ning seadustega vastuollu minna. Teadmised pandi proovile Kahootiga. Väga tublid olid Annabel M. ja Kristin (I), Tomi ja Brenet (II) ning Kärolyn ja Lisete (III). Loeng oli õpetlik, lubati üle vaadata oma paroolid, need kindlamaks muuta ning olla ise küberteadlikumad. (Mõne aja pärast saadi koos üks õppetund: luba küsimata ei tohi filmida, kui seda teed, võib teine inimene esitada avalduse politseisse. Seega ära tee teisele seda, mida ei soovi, et sulle tehakse.) Kui politseiloengu järel said kõik "spikriga" pastapliiati, siis päästeameti loengu järel anti märkmik, kus info ja ülesanded. |
Arhiiv
March 2022
|