29. novembril toimus I trimestri kogunemine, kus VIb klass tundis vaid rõõmu. Klassi tulemused õppetöös on head, enamik klassist õpib võimetekohaselt ja paljud on edukalt esindanud oma kooli erinevatel võistlustel.
"Klassi kiitmast ma ei väsi, ulatub sealt vajadusel abikäsi, meel on rõõmus, naerul suu, olgu risti ees või puu - ikka leitakse lahendus, koostöös parim võimalus." Nii arvab klassijuhataja ja selleks on põhjust. Klassis ei virise keegi niisama, kui on vaja arusaamatus lahendada, siis seda püütaksegi teha parimal moel. Suur rõõm oli kiitusi saada, väga paljud VIb klassi õpilased käisid õppealajuhataja juures auhinna järel. Tunnustati Eliset, kes osales neljal etluskonkursil, pidi lühikese aja jooksul pähe õppima väga palju erinevaid tekste, ent suutis konkurssidel edukalt esineda ega teinud järeleandmisi õppimises. See tõestab, et suur töökus viib sihile. Kui on eesmärk, pingutad selle nimel, tuleb ka tulemus. Eliset tunnustati novembrikuu, Annabel Makotkinat septembrikuu tegija tiitliga. I trimestri viielised on ELISE ZINOVJEV ja ANNABEL NARITS. Palju õnne!
0 Comments
Kui ikka tõmbab ja on huvi, peab minema. Pärast koolitunde on ju tore teha klassikaaslastega muudki. Pimedate ööde aegu teistsuguseid filme vaadata on hariv ja ka lõbus. Film meeldis kõigile. Ühine arvamus oli, et võrreldes "Kolooniaga" oli "Perfektne 10" parem. Huvitav oli jälgida neid keerulisi tegelaste omavahelisi suhteid. Igati kordaläinud filmiõhtu!
26. novembril tähistatakse kodanikupäeva.
VI klassis on ühiskonnaõpetus, seetõttu teame, kes on kodanik ja kuidas kodanike kaasabil ühiskond toimib. Esimese tunni ajal toimus 15 küsimusega kodanikupäeva Kahoot, mille võitsid TOMI ja BRENET 14 õige vastusega, teiseks jäid 12 õige vastusega ANNABELID ja kolmas koht kuulus KÄROLYNILE ja LISETELE. Selle aasta moto on "Meid liidab see, mida armastame". Novembrikuu eesti keele tundides töötatakse ajalehetoimetustena. Iga meeskond koostab üht ajalehte. Praegu pannakse usinalt veel materjali kokku, aga juba uue kuu alguses avalikustatakse, millised on väljaanded.
Punasel vaibal? November on Pimedate Ööde Filmifestivali kuu. Juba kolmas aasta, kui oma klassiga koos PÖFFi filme vaatame. Sel korral käisime Maarjamäel Filmimuuseumis. Meile tehti kiire ringkäik filmi ajaloost ja tegemisest, saime kiigata filmitöö telgitagustesse. Anti ülevaade kõige tähtsamatest ametitest: režissöör, operaator, stsenarist, grimeerija jne Siin on parasjagu käsil üks meisterdus. Vaja on paberit, millest lõigata ring, selle mõlemale poolele joonistatakse, naaskliga tehakse augud ja kinnitatakse nöörijupid. Kuidas seda eset nimetetakse?
Illusioonide ruumis sa proovida, kuidas saadi pildid liikuma kaamerate-eelsel ajastul. Tunni lõpetas filmiteemaline mälumäng - Kahoot. Kirke, Annabel M., Oskar, Kärolyn ja Lisete said hea mängu eest auhindadeks perepileti Filmimuuseumi. Saime veel proovida filmi helijäljendusi. Ajalehepaber, kartulitärklisega kotike, klambritega kindad - millega kõik ei saa vajaminevat heli tekitada! Proovisime ka nuputada, millisele filmile kuulus milline reklaamleht, see oli päris keeruline. See oli põnev, tänu giidile ikka väga omamoodi õppetund.
Oligi aeg punase vaibaga hüvasti jätta ja loota, et kordki veel siia asja on - soovitame! Sel aastal sai valitud klassifilmiks Kanada film "Koloonia" ( www.justfilm.ee/movie/a-colony/ )
Kaaslaste pilkamine, koolikiusamine, enesekehtestamine - tuttav teemakäsitlus. Filmi kohta kirjutasime arvustuse. Elise, Kärolyni ja Annabel Makotkina arvustused saadeti PÖFFile ning sealtpoolt tänati ja tõdeti, et need olevat kullahinnalised. Koloonia Uues kohas võib tekkida raskusi kohanemisega. Eriti levinud on see teismeliste seas koolides. Vähemalt jääb mulje, nagu oleks täiskasvanutel lihtsam kohaneda. Film, mida ma sain nautida, oli „Koloonia”. Filmi autor on Geneviéve Dulude-De Celles. See mõnus film on noortefilm, mida peaks vaatama. Peategelane on Mylia. Tüdruk on iseloomult häbelik ja vaikne. Oma lähedaste keskel on ta väga rõõmsameelne ja abivalmis. Ta hoolib oma väikesest õest väga ja veedab temaga palju aega. Kool pole koht, kus ta väga tahaks olla. Peamiseks tegevuspaigaks on kool, kuid tegevus toimub ka Mylia kodus. Mylia läheb uude kooli ja ta peab istuma õhe poisi, Jimmi kõrvale. Nad hakkavad suhtlema tasapisi ja neist saavad lõpuks head sõbrad. Koolis toimub vahepeal pidu ja seal juhtub ka paar olulist sündmust. Lõpus peab Mylia kolima ja noorte vahel toimub äratundmine. Filmi teemadeks on sõprus, kool ja pere. Film oli väga huvitav ja kohati naljakas. Seda oli põnev vaadata ja pingeliselt kaasa elada. Mulle meeldis see film, sest see rääkis tänapäeva probleemidest, näiteks kiusamisest. Samuti näitas film, et selles tohuvabohus tuleb ikka iseendaks jääda. Sellisena on elus lihtsam ja kius ei mõjuta sind väga. Ma soovitan seda filmi eriti noortele, sest film räägib, kuidas kiusamisest välja tulla. Elise Zinovjev KOLOONIA Meie klass käis sel aastal vaatamas kinos filmi ,,Kolooniat“. Film oli laste õigustest ning filmis kajastati koolikiusamist. Selle filmi autoriks on Genevieve Dulude-De Celles. See oli tõsieluline noortefilm. Peategelasteks olid Mylia, Jimmy, Mylia väike õde ning Mylia ema ja isa. Tegevuskohtadeks olid enamasti kool ja kodu Kanadas. Olulisemateks sündmusteks olid peod ning nende tagajärjed, koolitunnid ja kodus viibimised. Teose teemaks oli koolikiusamine ja enda eest seismine. Mulle meeldis see film, sest see oli väga õpetlik ning sarnanes väga tõsielule. Päriselus võib samamoodi juhtuda. Mylia leidis endale lõpuks sõbra, kellega sai ta hästi läbi ning keda ta usaldas, kuid Mylia vanemad läksid lahku ja Mylia ning ta väike õde pidid emaga teise linna kolima. Ma ei soovitaks seda alla kuuenda klassi lastele, kuna kõik ei pruugi sellest filmist aru saada. Kõik suuremad võiks seda vaadata, et teada, kuidas käituda erinevates olukordades. Kärolyn Metsalu Selgi aastal toimub keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toetusel videokonkurss, mis kutsub õpilasi leidma lahendusi tekstiilijäätmete probleemile. Meiegi klass tegi koos ajurünnaku antud teemal ning koos pakuti välja erinevaid lahendusi. Tänases klassijuhatajatunnis, 15. novembril püüti mõtted videole püüda. Kaks rühma suutsid kiiresti tegutsedes ja käepäraseid vahendeid kasutades koolis lühifilmiga hakkama saada. Kristini, Tomi, Annabel Naritsa, Maribeli ja Breneti mõte on, et võiks olla ümbertöötlemismasin, mille tulemusena saaks toota põnevat lõnga, millega taas toota põnevaid uusi esemeid (mööblikatteid, vaipu jms) ,Teine lugu, mille mõtlesid välja Kärolyn, Annabel Makotkina, Kirke, Romet ja Elise kutsub inimesi oma heas seisukorras olevaid riideid viima lastekodudesse ja taaskasutuskeskustesse. Aitäh tegijatele!
Reedel viis sõit naaberlinna Paidesse, et külastada maakonnalehe Järva Teataja ajalehetoimetust. Eesti keeles on parasjagu meedia teema, kavatseme hakata klassilehte koostama, seepärast ühe ajalehe toimetuse tööd uudistamas käisimegi. Loomulikult valmistusime kohtumiseks ning meil oli palju küsimusi, millele vastust soovisime. Mille järgi valitakse esikaanele artikleid? Mitu inimest teeb ühe lehenumbriga tööd? Soovin teada, millal asutati Järva Teataja? Kui kaua aega võtab ühe artikli kokkupanemine? Kui kaua läheb ühe ajalehenumbri tegemisega aega? Kas kunagi on artiklitest puudu tulnud? Kui teil oleks võimalus valida ükskõik kes, keda intervjueerida, siis kes see oleks? Kas on ka neid artikleid, mis ei sobi ajalehte? Mitu inimest töötab Järva Teatajas? Kui te saaksite teha unelmate ajalehe, siis milline see oleks? Kuidas te valite artikleid ajalehete? Millistest uudistest teile kõige rohkem meeldib kirjutada? Mida te teete siis kui ei ole uudist? Kas igast ajakirjanikust võiks saada kirjanik? Keda on olnud kõige huvitavam küsitleda? Miks on teil vahepeal tekstides kirjavead? Miks hakati välja andma Järva Teatajat? Meid tervitas Järva Teataja peatoimetaja Tiit Reinberg ja tegi põhjaliku ringkäigu, andis selgitusi toimetuse tööst ja ajalehe valmimisest. Kõik olid kohtumiseks valmistunud, mõelnud välja küsimusi selle kohta, mis huvitab. Paraku ei olnudki neid kohtumise lõpus palju esitada, sest peatoimetaja oli rääkinud juba kõigest väga täpselt. Tutvusime toimetuse ruumide ja neis töötavate inimeste ning nende ametitega. Rannet: Mulle meeldis saada Järva Teataja kohta uut infot. Kärolyn: Mulle väga meeldis näha, kuidas valmib ajaleht. Me saime näha ajalehte, mis homme välja antakse ning nägime, kuidas fotograaf oma pilte monteerib. Sain teada, kui vana on Järva Teataja. Annabel M.: Mulle meeldis, et saime näha ajalehte, mis polnud veel avaldatud. See oli silmaruumi laiendav ja õpetlik kogemus. Mulle meeldis näha erinevaid punkte ajalehe valmistamisest. Elise: Ajalehetoimetses oli põnev. Mulle meeldis ajakirjanikke töötamas näha. Mulle meeldis näha, kuidas nad artikleid kokku panid. Tomi: Mulle meeldis kuulata seda huvitavat juttu. Ma sain teada, et ajalehe koostamisega tegeleb umbes 6-8 inimest. Kirke: Oli väga tore näha, kuidas kes mida teeb ja kui vähe inimesi suudab sellise ajalehe kokku panna. Lisete: Mulle väga meeldis, et saime rohkem teada, kuidas tehakse ajalehte. Saime näha lehekülgi uuest ajalehest ja kuidas kõik valmib. Saime kaasa ka ajalehti, mis oli väga tore. Kristin: Mulle meeldis näha, kuidas üks ajaleht valmib, väga üllatav oli see, et kolm inimest kontrollivad ajalehes olevat teksti. Mulle meeldis, et saime ajalehti kaasa. Romet: Mulle meeldis, et saime näha kogu protsessi, kuidas tehakse ajalehte. Teksti vaatab üle kolm inimest, sest kui on vead, mõeldakse, et see leht võib üldse valeinfoga olla. Annabel N: Mulle meeldis, kuidas saime näha ajalehetoimetuse telgitaguseid. Saime enda küsimustele vastused. Maribel: Mulle meeldis, et saime näha, kuidas nad ajalehte koostavad ja seda mitmeid kordi töötlevad. Tänasime informatiivse õppekäigu eest, soovisime häid uudiseid ja kiirustasime bussile. Tänutäheks saime kaasa paki ajalehti, mida koduteel uudistada. |
Arhiiv
March 2022
|