Külastasime Rahvusraamatukogus VAT Teatri väikest saali, kus nägime etendust "Kas kalad magavad?". See lavastus erines väga seni nähtutest. Seda reklaamitakse nii: "Lavastus väikestest, suurtest ja viimastest küsimustest." Liisa Saaremäel mängis 10aastast tüdrukut, kelle vend suri. Ta oli üksi laval ning sai suurepäraselt hakkama. Teema oli tavapäratu, ent meile meeldis. Selline ongi elu. Tavaliselt on keeruline tõsisete teemade üle nalja heita, ent see etendus oli mõne koha peal väga naljakas. Seepärast meeldiski. Kui sul pärast etendust veel meenub, millest räägiti või järgmisel päeval tekivad küsimused, siis ongi teater oma eesmärgi saavutanud - vaataja mõtleb... Mida arvati?
"See näidend ei rääkinud kaladest, vaid hoopis surmast. Ma nutsin pool etendust, sest see oli väga kurb." "Sai palju nalja, näiteks siis, kui ta loopis puutükke või kui ta tegi isa järele, kes parasjagu pesi hambaid." "Mulle meeldis see etendus, sest oli kurb. Meie poisid naersid kohatult kõvasti, see ei sobinud." "Teatrietendus oli kurb, ent reaalne." "See etendus pani mõtlema ja tahtis meile öelda, et surmast ei pääse."
0 Comments
Kui Rahvusraamatukogus lõppes (kurb) etendus, plaanisime minna Teatri- ja muusikamuuseumi Särevi kortermuuseumisse Tina tänaval. Seal ootas ees naljakuule sobilik tund "Klounid, teater, tsirkus". Meid võttis vastu lahke giid Anneli, kes kõike tutvustas. Tarkust kogusime omajagu, nägime vanaaegseid esemeid, mida proovidagi õnnestus. Näiteks trükkisime, nagu seda vanasti tehti - andis ikka toksida! Kuna tegemist on kortermuuseumiga, milles kuulus näitleja Särev elas, oli seal mitu ruumi. Raamatukogu meenutav ruum oli olnud näitleja töötuba, elutoas olid meid ees ootamas padjad ning seal tutvusimegi klounide ajalooga. Millised nad on alguses olnud, kes on arlekiin, kes narr. Põnev oli teada saada, missuguseid nimesid klounid on kandnud enne: Magnus, Lex, Max, Lõru jpt. Ei olegi vaid Piip ja Tuut! Loomulikult ei pääsenud me ka maailmakuulsast Charlie Chaplinist. Vaatasime katkendit filmist, kus ta vaeseke pidi olema söötmismasina katsealune. Hea, et meie koolisööklas seda pole, muidu jääksid nii mõnedki valijad hätta... Järsku avanes üks uks ja sealt ... astus tuppa Pierrot - valge näoga kurb kloun. Meie ülesandeks oli ta naerma ajada, selleks mängisime mängu "Vanaisa vanad püksid" ja naersime taas. Valisime klassist esindaja, kes meile klouni mängis. Ott Artur sai meie naerutamisega hakkama küll. Viimases toas - tegelikult köögis - toimus mütside meisterdamine. Igaüks valis, kuidas ta seda kujundada soovis. Selle korteri magamistoas asub nüüd kostüümituba. Seal sai proovida endale midagi lõbusat selga. Oli lõbus kohtumine ning saime kiita, et oleme toredad ja tublid. Aitäh pererahvale!
Meie väikeses Türi linnas on üks tore paik - Ringhäälingumuuseum. Miks meil sinna asja? Tegelikult väga praktilise asja tõttu seadsime sammud proffide juurde. Nimelt oli klassil vaja valmistuda Ferdinandi filmikonkursiks ning IVb sai loosi tahtel ülesandeks teha uudistesaade "Võimalik vaid Türil". Palusime abi ja seda ka saime, valmis tore saade, mida varsti näha saab. Tekstid mõeldi ise välja ning seati need sobivasse järjekorda. Saime aimu, kuidas saade valmib ning kõik olid väga elevil. Nii mõnestki meist võiks saada televisiooni saatejuht, sest selleks on olemas mõnus hääletoon, muhe kõneoskus ja kena naeratus.
Juba kolmandat aastat on meie koolis korraldatud lugemisööd, sel aastal oli DRAAMAÖÖ, kus tegeleti näidenditekstidega. Töötubades loeti erinevaid näidendeid, lavastati stseen loetust ning koostati näidendit tutvustav plakat.
Keha kinnitati pannkookidega, seejärel eteldi. Südaööl tuli üllatuskülaline - näitleja KRISTJAN LÜÜS. Ta tegi meiega läbi harjutused, mille abil saab oma häält ise paremaks koolitada. Teda huvitasid meie stseenid ning nii ta valiski välja paar stseeni, mida näha soovis. Toimus ka Kahoot´i mäng. Kuna see oli teatriteemaline, võitiski Kristjan Lüüs. Toimus ka pimeorienteerumine, kus lahendati erinevaid ülesandeid, mis tuli eelnevalt pimedatest koolikoridoridest üles leida. Lõpuks lavastati üks luuletus. Enne uinumist vaadati veel etendust "Netis sündinud". Unerahu kuulutati välja kell 4.00, et rõõmsalt kell 8.00 ärgata. Hommik oli päikseline, asjad kokku, tänusõnad kaasa ja koduteele. Lõbus oli! Meie klassist osales 9 õpilast, kes soovivad ka järgmisel aastal kindlasti tulla. Kuna meie klassijuhataja on selle idee Türi Põhikooli tooja ning läbiviijate juhendaja, saavadki kõik tulla, kui vähegi soovivad. Tegelikult on üks tingimus ka - pead oskama lugeda. See pole ju midagi ületamatut! |
Arhiiv
March 2022
|