Tore, et meil on traditsioonid. Üks, mis kindel, et septembri alguses teeme esimese väljasõidu Tore tallu Pajusisse. Nii ka seekord. Kaart, mille järgi orienteeruda, oli just selline. Ärasõit Türilt oli paljutõotav, sest päikegi paistis. Põltsamaale jõudes oli näha lähenevaid ähvardavaid tumedaid pilvi, mis aga kuidagi rõõmu ei vähendanud. Kõik teadsid, et Eesti ilm on muutlik ning õhtune jahedus hoopis teistsugune kui päevasoojus. Kummaline, aga just siis, kui aeg minna rajale, tuli ka suur vihmahoog. Vaatamata sellele olid kõik entusiastlikud ja valmis vallutusteks. Kuna seekord oli taas hämaram kui aasta tagasi (ikka meelega valitud), siis oldi ka elevil, kuidas seekord õnnestub leida kõik punktid. Paraku tuleb tõdeda, et kõik ei saanudki hakkama ja eks igaüks ise tea, mis eesmärgil keegi maisipõllule sööstis. Esimene võidukas meeskond saabus õige pea. Tutvuti ümbruskonnaga, sest pererahvas on lustimiskohti laiendanud. Sobitati tutvust ka loomadega. Näiteks toredad notsud Juuli ja Maali, kes küll juba sättisid pimeduse varjus end unele ega teadnud, kuhu valgusvihkude eest peitu pugeda, olid talus uued tegelased. Uudistamist jagus ning ei unustatud ka põllule jäänud kaaslasi julgustada. Igal juhul tehti plaane järgmiseks aastaks, et soovitakse alustada õppeaastat toreda õhtuga Pajusis, otse loomulikult veelgi pimedamal ajal.
0 Comments
Leave a Reply. |
Arhiiv
March 2022
|