NUKU Teater on VI B armastatud sõber, sest igal aastal leiame mitu korda end sellest õdusast majast. Selleaastanegi sõbrapäev tõi noored teatrihuvilised õppima, kuidas teha üht hoogsat lavastust. Kõigepealt vaatasime etendust "Röövel Hotzenplotz" - see oli hea õppetund näitamaks, kui põnevalt ja millise energiaga on lihtne lugu edastatav. Kuna istusime esimeses reas, ei häirinud meid keegi ja saime laval toimuvale täielikult keskenduda. Saime ka otsese näitleja puudutuse - Rometil õnnestus peategelase süles viibida! Jälgisime, kuidas oli lavakujundus tehtud, mismoodi üht asja leidlikult mängus kasutati, milline oli helikujundus jms. Jäime väga rahule, see oli tõesti hea ja õpetlik just lavastusõppetunnina! Järgmiseks suundusime Nuku muuseumi, kus ootasid meid lahked lavastustöötoa juhendajad GERLI MÄGI ja ITI NIINEMETS, kelle suunamisel pidi valmima ühesuguse stardi alusel kolm erinevat lavastust. Meid jaotati rühmadesse ja põnev lavastustund algas. Tuletasime koos meelde, milliste ametinimetustega inimesed on teatris tööl. Pidime ka oma gruppides valima ja määrama olulisemad tegijad. Kuulasime üht muusikapala, mis oli meie lavastuse aluseks. Millegipärast arvasid kõik, et see on pisut salajase ja veidi kriminaalse loo taustaks hästi sobiv. Meile anti nukud-tegelased ja lavastusmeeskonnad asusid välja mõtlema oma lugu. Loo väljamõtlemine, ametite ja ülesannete jagamine - selline kiireloomuline loometöö pole kergete killast, ent juba anti korraldus jagunemiseks. Lavastaja läks näitlejatega lavastuspaika, need olid kolmele rühmale erinevates Nuku muuseumi salapärastes soppides. Seal näidati meeskondadele nende loomenurka ja kõik asusid oma lavastusega tööle. Kunstnikud jäid plakatit meisterdama. Juhtus nii, et mõne meeskonna disainimeeskond pani lavastusele hoopis teistmoodi pealkirja, kui lavastaja mõelnud oli... Ikkagi loomeinimesed. Samal ajal käis "erinevatel lavadel" hoogne ja asjalik läbimäng, lavastaja juhendas, andis nii tagasihoidlikele kui isepäistematele näitlejatele nõu vastavalt oma nägemusele. Väga põnev oli loomeprotsesse jälgida. Nuku muuseum on selleks ideaalne paik, lood sündisid kergelt ja mänguliselt, need seinad juba teavad, mis on paeluvad lood. Oligi aeg vaadata, milliste rabavate ideedega õpilased publikut köidavad. Vaatajani kandus mängulusti ja isetegemirõõmu, aplausis oli tänulikkust ning kohati uskumatust, kuidas ometi nii vähese ajaga... Puhas rõõm, aitäh NUKU perele sellise mängulise võimaluse eest! Sõbrapäeva kood oli sel päeval punane. Tegus päev, ülev meeleolu ja tuttav kodutee Elroniga.
0 Comments
Leave a Reply. |
Arhiiv
March 2022
|